5 meelt hariduslike erivajaduste jaoks
Õppereis Leetu, Kelmé kooli, 11.-16 mai 2025
Eile hommikul haaras osa meie kooli õpilasi, hulk õpetajaid ja teisi töötajaid oma reisikohvri näppu ja alustas sõitu Leetu. Algas Nordplus projekti “5 meelt hariduslike erivajaduste jaoks” õppereis Kelmé kooli.
Alustasime oma teekonda kooli juurest kell 11, ilm oli ilus ja päikeseline! Direktor luges bussirahvale sõnad peale, et kaval oleks sõidu ajal tähelepanelik olla, hiljem tuleb nähtu-kuuldu põhjal viktoriin. Esimese peatuse tegime umbes paar tundi hiljem Ikla piiripunktis kus kinnitasime natuke keha ja käisime tualetis. Menüüs oli maitsev kartulisalat viineritega, mille oli meile kaasa teinud kooli kokk, tervitused talle!
Sõit jätkus mööda Lätimaad. Metsatukad, põllud, karjamaad, kilomeetrite pikkune teega paralleelselt kulgev rannajoon. Imeline! Läbi bussiakna sai põgusalt uudistada Riia linna ja mõne aja pärast olime juba Jelgavas. Tegime seal ühe lahke kohvikupidaja juures oma järgmise pausi. Kostitasime end taas kaasa pandud hea-paremaga, kes soovis, sai kohvikust lisa. Peremehe valdustes toimus samal ajal põnev koertevõistlus.
Ei läinud enam kaua kui ületasime Leedu piiri. Vahepeal oli selgunud, et oleme oma ajagraafikust pisut ees ning bussijuht pani ette põigata läbi teepeale jäävalt Ristimäelt. Plaanisime Ristimäge külastada küll, aga ei lootnud, et seda tuleku päeval teha jõuame. Oleme oma bussijuhiga väga rahul! Ristimägi on Šiauliai linna lähedal asuv mägi, kuhu inimesed on sadade aastate jooksul toonud tuhandeid riste.
Nagu planeeritud, kell pool 8 õhtul olime kohal. Meie esimese nelja projektipäeva ööbimiskoht on Kelmé linnas asuva kutseõppekeskuse ühiselamu. Sõime õhtust, paigutasime end tubadesse, käisime pesemas ja pugesime kiirelt vooditesse, olime täiesti väsinud. Wifi paroole sel õhtul ei antud.
See nädal saab põnev olema!
Esimene projektipäev – rõõmus taaskohtumine Kelmé kooliperega, ekskursioon Tytuvenai kloostrisse
Kelmé kool oli meie ööbimiskohast mõne kilomeetri kaugusel, nagu plaanitud, olime koolipäeva alguseks kohal. Koolipere tervitas meid toreda kontserdiga kooli saalis, mida kasutatakse osavalt nii ühisürituste kui koosolekute läbiviimiseks, aga ka õppeklassi ja söögisaalina. Ruumi ei ole majas ülearu ja kõikide pindade kasutamine on väga läbimõeldud. Koos meenutasime teekonda mis meid selle ühise toreda projektini viis, mis on meie projekti eesmärk, mida me selle projekti raames oleme juba õppinud ja kogenud ning mis meid järgnevate päevade jooksul ees ootab. Kelmé kooli direktor pani lastele südamele, et nad uudistaksid sellel reisil kõike avatud meeltega – vaataksid ja paneksid tähele, kuulaksid võõrast keelt, nuusutaksid ümbritsevaid lõhnasid, maitseksid uusi maitseid ning lööksid kaasa kõiges põnevas mida neile pakutakse. Võtsime kõik seda soovitust kuulda!
Pärast toredat taaskohtumist kogunesid lapsed meie võõrustajate poolt ette valmistatud Nordplus projekti plakatit tegema, täiskasvanud aga, viidi koolimajaga tutvuma. Maja ei ole neil tõepoolest kuigi suur – umbes meie omaaegsete lasteaedade mõõtu. Lapsi mõnevõrra vähem kui meil, kusagil 80 kanti. Ruumid olid ilusad ja kaasaegsed ning neis oli igasugu põnevat inventari. Ja tõepoolest, seda ruumide ristkasutust oli mitmel pool tunda – näiteks kunstiklassi olid kogutud kõikvõimalikud meisterdamiseks vajaminevad töövahendid ja ka kontoritarbed, kõik olid süsteemselt oma kohtadele paigutatud. Riiulid olid täidetud mitmesuguste kastidega ning iga kast oli varustatud vastava infoga, mis selles sisaldub. Kellel vaja, läheb ja võtab ning viib pärast tagasi. Lahtiste riiulite ja infosildikestega kastide süsteem oli kasutusel üle kogu maja. Tüdrukute õpilaskodu ruumi kasutati koolipäeva kestel õppeklassina. Õpetajate tuba oli pisike – tööd tegi igaüks pigem enda klassis ja ühiselt kogunemisteks kasutati eespool mainitud kooli söögi-, koosolekute ja kõikide teiste ürituste saali. Oma osa ruumikasutusest võtab ka kooli juures töötav päevakeskus, mis toimib sotsiaalhoolekandesüsteemi osana. Seal õpetatakse juba kooli lõpetanud täiskasvanuid enesega võimalikult iseseisvalt toime tulema.
Palju toimetatakse ka õues, kooli hoov on paraja suurusega, sinna on rajatud nii spordi- kui mänguväljakuid, tunnetusrada, aiamaa, grillnurk ja mitmesuguseid teisi tegevuskeskuseid. Olenevalt kooliaastasse jäävatest sündmustest ja üritustest kaunistavad õueala erinevad toredad näitused ning väljapanekud.
Kui ringkäik tehtud, said täiskasvanud võimaluse külastada tunde ja vaadelda tugispetsialstide tööd. Lapsed jagati kahte gruppi, osad läksid meisterdama, teised suunati kooli hoovi, sporditegevustesse. Aeg läks kiiresti. Mõne aja pärast algas kooliesisel platsil tantsuvahetund! Olime sellest lummatud juba eelmise külaskäigu ajal, mis toimus Erasmus+ õpirändeprojekti raames 2023. aasta sügisel. Iga päev, olenemata ilmast pandi kooliesisel platsil suurest kõlarist muusika mängima, kogu koolirahvas kogunes õue ja hakati kõik koos õpetaja juhendamisel tantsima. See oli tore!
Edasi vaatlesime täiskasvanutega veel mõningaid tunde ja uudistasime kolleegide tööd, jätkasime õpilaste poolt alustatud Nordplus plakati kujundamisega. Õpilased meisterdasid ja tegid sporti.
Pärast kosutavat lõunasööki suundusime Kelmé linnast umbes paarikümne kilomeetri kaugusele Tytuvenai kloostrisse. Tytuvenai mungaklooster on ajalooline kloostrikompleks, mis tegutses umbes 400 aastat tagasi. Praegu on ta tuntud muuseumi ja palverännakute keskusena.
Teine projektipäev – kõik meeled pandi proovile, sõit Kaunase vanalinna
Teise päeva veetsime tervenisti õues. Läbirääkimised ilmataadiga olid olnud edukad – terve päev oli ilus, soe ja päikeseline! Ennelõunaks oli kooli meeskond oma põnevale õuealale üles sättinud 10 erinevat tegevuspunkti, kus nii Leedu kui meie õpilastest moodustatud võistkonnad said proovile panna kõik oma viis meelt ja rohkemgi veel. Ka meie õpetajad olid ühe tegevuspunktiga väljas. Kogu koolihoov oli siginat-saginat täis. Sai teha sporti, läbida takistusrada, panna proovile oma täpsus, osavus, vastupidavus ja nutikus, teha peenemat näputööd, kuulata muusikat, istutada taimi, katsetada paaristööd, haista, maitsta, kompida, uudistada. Kogu koolipere ja kõik külalised olid tegevustesse haaratud.
Tegusale ennelõunale pani taas punkti toitev lõunasook, mille järel alustasime sõitu Leedu suuruselt teise linna, endisesse pealinna Kaunasesse. Kaunas oli meie ajutisest kodulinnast Kelmést umbes pooleteise tunni bussisõidu kaugusel. Iseenesest paras vahemaa silm korraks looja lasta, aga see maastik, need vaated, lopsakad põllu- ja karjamaad, teeäärde jäävad asulad ja külakesed. Raske oli ilma süümepiinadeta silmi sulgeda.
Võtsime suuna vanalinna, kus meie esimeseks külastuspaigaks sai Kaunase lossi (kindluse) muuseum. Kaunase loss on linna vanim hoone ja esimene kiviehitis Leedus. Muuseumis saab tutvuda lossi ajalooga. Pärast muuseumit uudiastas iga klass Kaunase vanalinna omal käel – kes väisas kirikut, kes kohvikuid, kes suveniiripoode. Ilma jäätist proovimata ei lahkunud Kaunasest vist ükski laps.
Tagasi Kelmésse jõudes istusime kohe õhtusöögilauda. Siinkohal on paras hetk mainida, et toidetud on meid küll heldelt – ühiselamu hommiku- ja õhtusöögid on väga toekad, kooli lõunasöök sisaldab alati nii suppi kui praadi, lisaks ennelõunane vahepeala pirukate, küpsiste ja puuviljade näol.
Päeva lõpp kujunes üsnagi musikaalseks. Kogunesime oma pundiga ühiselamu koridori, et viia läbi rahvapilli ja laulu peaproov, plaan oli võõrustajaid enne lahkumist väikese etteastega tänada. Prooviesinemine läks üllatavalt edukalt! Olime enda üle väga uhked, sest me ei olnud soorituse õnnestumises sugugi kindlad, kuna Leedus ei olnud kaasas ühtegi muusikaõpetajat. Õnneks olid õpetajad eelnevalt lastega nii head tööd teinud, et lugu oli selge ilma täiendava juhendamiseta. Vapramad seadsid end veel enne magamaminekut ekraanide ette ja väisasid Eurovisiooni esimest poolfinaali, Eesti sai edasi!
Kolmas projektipäev – meisterdamine, kogemuste vahetamine, külaskäik kohalikku omavalitsusse, lahkumispidu
Koolimaja on juba tuttavaks saanud, ühest tegevuspaigast teise liikumine ei võta enam kuigi suurt vaeva. Koridoris kõlavad “labas rytas” ja “tere hommikust” läbisegi nii eestlaste kui leedukate suust. Kusjuures, olenemata kõigist püüdlustest pidavat meie “L” siiski puha vale tooniga kõlama, ei jätnud direktor, naljaga pooleks, mainimata. Lapsed olevat selle kohta uurinud.
Ühised tegevused jätkusid. Õpilased kogunesid saali meisterdama, hiljem spordiplatsile minigolfi mängima. Täiskasvanud jagunesid paari-kolme kaupa klassidesse, tunde vaatlema. Tunni lõppedes viis kooli direktor meid kohalikku omavalitsusse piirkonna hariduseluga tutvuma. Oli au kohtuda ka linnapeaga. Jagasime vastastikku kogemusi ja tõdesime, et rõõmud ja mured on meil üsna sarnased. Direktor mäletas, et Kelmé ja Haapsalu on olnud varasemalt sõprussuhetes, arvasime, et tore oleks need suhted uuesti üles soojendada.
Pärast linnavalitsust saime lustakas tantsuvahetunnis veel kõik koos tantsida, viimistlesime esmaspäeval alustatud suurt projektiplakatit, esitasime võõrustajatele oma tänuetteaste ning oligi aeg ühiselt veedetud programm kokku võtta. Lõikasime plakati pidulikult pooleks, et see jääks toreda mälestusena kaunistama kummagi koolimaja seina. See projekt on küll lõpusirgel, aga juba on küpsemas uued ideed ja kindlasti kohtume jälle!
Lõunalauast tõustes kiirustasid direktorid, nii meie kui Kelmé kooli juht, kumbki oma kohtumistele. Üks mõne kilomeetri kaugusel asuvasse linnavalitsusse, teine üle veebi asetleidvale olulisele seminarile. Küll on tore, et moodsad ajad ja tehnoloogilised lahendused võimaldavad sul oma edasilükkamatuid kohustusi täita ükskõik kust ilma otsast. Teistega aga, sõitsime päeva lõpetuseks veel linnast välja jäävasse Kražiai kultuurikeskusesse, kus toimus kohaliku rahvamuusikaansambli eestvedamisel hoogne lahkumispidu. Meile esitati Leedu rahvaviise ja õpetati kohalikke rahvatantse. Seljad märjad ja keeled vesti peal, kogunesime ümber pika laua keha kinnitama. Koorega keedetud kartulid koos traditsioonilise hapukoore-või-küüslaugu kastmega maitsesid ülihead! Janu kustutamiseks pakuti õunamahla segatuna jahutatud köömneteega – tõttöelda ei kõlanud kuigi ahvatlevalt, aga te ei kujuta ette kui maitsev see oli!
Aga siis oli küll aeg selleks korraks hüvasti jätta. Sõitsime tagasi ööbimiskohta, et sealt järgmisel hommikul uute seiklustega alustada.
Neljas projektipäev – Leedu Meremuuseum, Babüloni Aiad
Hommikusöök söödud, asjad pakitud, tänasime oma viimastel päevadel koduks olnud Kelmé ühiselamu ja köögi meeskonda ning asusime teele Klaipeda poole. Meie tänase päeva sihtkohaks oli Nida poolsaarel asuv Leedu Meremuuseum. Klaipeda jääb Kelmést veidi vähem kui pooleteise tunni bussisõidu kaugusele läände. Nida poolsaare külastamiseks tuli läbida mõneminutiline praamisõit. Veel mõned minutid mööda maanteed ning olimegi kohal.
Meremuuseumis saab külastada delfinaariumit, kus toimuvad kaks korda päevas etendused, meremuuseumit ja akvaariumit, laevamuuseumit, Läänemere loomade rehabilitatsioonikeskust ning erinevaid näituseid ja väljapanekuid. Suur ja uhke kompleks. Sättisime end alustuseks kohe delfinaariumisse, etendust vaatama. Oli see vast elamus! Delfiinid ja merilõvid esitasid vilunud treenerite käe all osavaid trikke, rahvas elas kaasa ja juubeldas. Uudishimulikumad, kes olid end päris basseini äärde showd vaatama sättinud, said etenduse lõpuks üsna märjaks. Ei saa salata, et tabasime end ka mõttelt, kuidas neil loomadel seal päriselt läheb – missugused on nende elutingimused, kas neid koheldakse hästi? Aga treenerid olid nendega lahked, nad paistsid õnnelikud ja meie südamed jäid rahule.
Kiire näksipausi järel liikusime edasi muuseumisse ja akvaariumisse. Pingviinid olid meid tervitama tulnud suisa muuseumi väravasse, sisenedes saime uudistada hulgaliselt nii Läänemere kui troopiliste merede kalu ja teisi elanikke, korallide ja merikarpide kollektsioon oli muljetavaldav. Muuseumi territooriumil võis näha väljapanekuid laevanduse ajaloost.
Seekord sõime lõunat delfinaariumi kohvikus, kus menüü oli eelmiste päevade omaga võrreldes juba üsna harjumuspärane – kartul kana või sealihaga, joogiks kõrremahl või vesi. Pisut puhanud ja keha kinnitanud, võtsime suuna Palangasse. See oli umbes tunnike sõitu või veel vähem, kuid enne kohalejõudmist põikasime läbi veel ühest huvitavast paigast. Nimelt jäi kohe päris tee äärde park nimega Babüloni Aiad. Lootsime juba oma reisi planeerides seda toredat kohta külastada, aga kahtlesime, kas meil selleks aega jätkub. Jätkus!
Babüloni Aedade parki on rajatud maailmakuulsate arhitektuurimälestiste miniatuursed koopiad. Austraalias asuv Sydney ooperimaja, New Yorgi Vabadussammas, Londoni Big Ben, Pariisi Eiffeli torn, Rooma Colosseum ja Hiina müür on vaid üksikud näited pargis toodud kollektsioonist. Miniatuure ümbritseb hoolikalt valitud taimestik ning aias ringi jalutades saab kuulata igale piirkonnale iseloomulikku muusikat.
Kahjuks jäid meil seekord ilmataadiga kokkulepped sõlmimata, väljas oli tuuline ja jahe ning üsna pea pärast meie parki jõudmist hakkas tugevasti sadama. Nägime seda ilu vaid põgusalt, saime teadmise, et niisugune põnev koht on olemas ja kellel sinnakanti tulevikus asja, tasub kindlasti läbi astuda!
Märjad, väsinud, natuke isegi pettunud, jõudsime peagi Palangasse ning sinna väljavaadatud kuurortlinna hotelli. Lapsed olid õnnelikud, võrreldes ühiselamu tubadega tundusid hotellitoad neile ikka oluliselt luksuslikemana. Tubadesse paigutamisega tekkis küll veidi segadust, kes ei sobind kellega ja kes see tahtis tollega, kuid läbirääkimised said kiiresti peetud ning veidi aja pärast kohtusime juba õhtusöögilauas.
Õhtul jäi veel pisut aega linnas ringi jalutamiseks või lihtsalt logelemiseks, üldiselt olid mõtted juba koduteel ja järgmises päevas. Kosutav uni tundus üsna ahvatlev.
Viies ja viimane projektipäev – Palanga, muul ja merevaigumuuseum. Kodu, kallis kodu
Hotelli hommikusöök oli vägev! Mitte, et varasemad kehvad oleksid olnud, aga teate küll neid päris hotelli hommikusööke – valik on suur, võta mida soovid ja pugi nii palju kui jaksad! Asjad olid meil kõik usinasti juba pakitud, kuid jätsime need oma Palanga ringkäigu ajaks veel tubadesse.
Ilm oli ilus ja päikeseline. Võtsime suuna muuli peale ja mõnus jalutuskäik võis alata. Palanga on ilus! Lopsakas roheline loodus, ilusad, õitsvad ja hoolitsetud aiad, toredad pargid. Hotell hotellis kinni, üks uhkem kui teine. Linn oli vaikne ja rahulik, turismihooaeg ei ole veel alanud.
470 meetri pikkust muuli peetakse Palanga peamiseks vaatamisväärsuseks, see on suur ja võimas. Muulilt on hea vaade kogu silmapiiri ulatuses laiuvale merele, ent lõppu jõudes ja tagasi kalda poole vaadates saab imetleda kilomeetrite pikkuses laiuvat liivaranda.
Meie kohalejõudes oli kalapüük juba alanud. Terve muul oli kalamehi täis ja käis usin tuulehaugi jaht. Küll seda oli põnev vaadata! Konksud lendasid siia-sinna, ole tähelepanelik ja vaata, et pihta ei saa. Kala tõmmati välja üksteise järel, saaki tundus jaguvat kõigile.
Edasi, või õigemini esiti ikka tagasi, viis tee meid läbi imelise Birutė pargi Palanga Merevaigumuuseumisse. Muuseumis saab tutvuda merevaigu moodustumise, selle kaevandamise ja töötlemisega, seal asub üks maailma rikkalikemaid merevaigu kollektsioone, ligi 30000 eksponaati, millest umbes pooled sisaldavad vaiku tardunud putukaid või taimi, lisaks võib muuseumis näha hulganisti merevaigust ehteid ja muud kunsti. Lapsed uudistasid, õpetajad selgitasid – oli väga hariv ja põnev.
Muulil ja muuseumis käidud, võtsime hotellist oma asjad, registreerisime tubadest välja ja asusime koduteele. Koduigatsus oli juba üsna suur, eelistasime lõunasöögi peale mitte aega kulutada ja otsustasime süüa jooksvalt, teel olles. Selle tarbeks oli meil bussi pakiruumi kogutud piisavalt kraami – vett, smuutit, müslibatoone ja puuvilju. Tegime teel paar kiiret söögi- ja tualetipeatust, täpseid peatuskohti ei oskagi ette lugeda, aga Riia linna liiklus tegi meie lõunasöögi arvelt kokkuhoitud aja kenasti tasa. Jõudsime Ikla piiripunkti ja pikkisilmi oodatud õhtusöögilauda ikka algselt planeeritud ajaks või vaata et hiljemgi.
Tagasi Haapsallu jõudsime kella 10 paiku õhtul. Väsinud, aga rõõmsad ja tänulikud. Osa õpilasi ja täiskasvanuid oli koduteel juba bussi pealt maha läinud. Vihma sadas koledasti. Viimased vaprad vedasid masina veel sinna jäänud kraamist tühjaks, tänasid ja kiitsid bussijuhti ning läksid sõpradena laiali. Ees ootab nädalavahetus!
Kokkuvõte ja tänusõnad
Uuel nädalal võtsime reisimuljed kokku. Kogunesime saali, meenutasime ja jagasime koolikaaslastele, mida tegime ja nägime. Küsisime õpilastelt mis meeldis ja mis ei meeldinud. Vastusteks saime: meeldis jäätis, õues olla, kirik, klooster, tantsimine, meisterdamine, mängud, sport, Kaunas, erinevates kohtades käimine, poes käimine, hilja ärkamine, praamiga sõitmine, delfiinide etendus, merevaigumuuseum. Ei meeldinud vara ärkamine, tantsimine, liiga palju reisimist, palju lärmi, kiirustamine, vähe puhkust, et ühiselamu toad asusid viiendal korrusel.
Direktor viis läbi viktoriini, mille ta reisi alguses välja oli hõiganud. Lapsed teadsid täpselt, et Eestist Leetu jõudmiseks tuli ületada kaks riigipiiri, et sihtpunkti Kelmésse jõudmiseks läbisime Läti pealinna, et Kaunas oli Leedu varasem pealinn, et Leedu rahvussport on korvpall, oskasid loetleda linnu, mida reisil olles külastasime ja palju muud.
Olenemata sellest, et õpilaste tagasisidest ilmnes, et päris kõik asjad ei meeldinud, jäime oma reisiga tegelikult väga rahule. Nägime palju, tegime palju, avastasime, tunnetasime ja kogesime. Õppisime üksteist paremini tundma, üksteisega arvestama, märkama ja toetama. Olime koos kuus pikka päeva. Õpilased olid ääretult tublid – viisakad ja tasakaalukad. Kui oli aeg tegevustes osaleda, osalesid, kui oli vaja kannatlikult oodata, ootasid. Olid avatud suhtlema ja uusi asju katsetama. Meil ei olnud probleeme ei söömisega, ei kellaaegadest kinnipidamisega, ei distsipliiniga. Kõik sujus, oleme oma laste üle väga uhked!
Samamoodi tunneme uhkust ja tänulikkust meie õpetajate ja töötajate üle, kes võtsid ööpäevaringse vastutuse ja olid nende laste jaoks kella vaatamata olemas. Aitäh lapsevanematele, kes meid usaldasid! Aitäh Lux Charteri toredale bussijuhile Andresele, kes meid rõõmuga igale poole sõidutas ja oli igati vahva reisikaaslane. Aitäh Kelmé kooliperele, kes meid võõrustas. Au ja kiitus koolidirektor Daliale, tänu kellele meie projekt üldse sündis. Elagu Nordplus Junior programm!
Lõhnadest inspireeritud kunsti töötuba, 7. november 2024
“Mis värvi on see lõhn?” Lõhnadega seostuvad meil kõigil erinevad kujutluspildid, emotsioonid ja mälestused. Eile toimus meie majas kunstiõpetaja Kai Jeebergi juhendamisel vahva töötuba, kus keskenduti erinevatele lõhnaaistingutele, mille järel kujutati kogetu endale meelepärasel viisil, kasutades paberit, õlipastelle ja akvarelle.
Esmalt anti osalejatele nuusutada erinevaid lõhnasid, mille hulgast sai igüks valida endale meelepärase, mida paberil kujutada. Pärast loomingulist eneseväljendusprotsessi avaldati osalejatele, millise lõhnaga nende inspiratsiooniallika näol tegu oli. All olevatest kunstiteostest on näha, et salapärastes lõhnapurkides leidus nii kohvi, lavendlit, suviseid tsitruselõhnu kui ka nelgist jõuluhõngu. Suur oli ühe osaleja üllatus kui ta avastas, et tema kujutluspilt vanast hapupiimast oli tekkinud hoopis maheda mee lõhnast.
Töötuba toimus Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames ja oli jätkuürituseks koostöös Kelmé Erikooliga ellukutsutud Nordplus projektile “5 meelt hariduslike erivajaduste jaoks”. Töötoa lõppedes oli osalenutel võimalus uudistada Leedukate lõhnatöid, mis valmisid õpetaja Kai juhendamisel septembris.
Kelmé kooli külalised Eestis
Sel nädalal, alates 23. septembrist, olid meie majas külalised Kelmé Erikoolist. Koolis oli palju võõraid inimesi ja rohkelt siginat-saginat nii toas kui õues. Alustasime ühiste Nordplus projekti “5 meelt hariduslike erivajaduste jaoks” tegevustega.
Külalised saabusid kooli esmaspäeva hommikul rõõmsa tuju ja magusate kingitustega. Võtsime nad lahkesti vastu, saime üksteisega tuttavaks, tutvustasime kooli ja koolimaja, vaatasime üle järgnevateks päevadeks koostatud tegevusplaani. Ennelõunal toimus meie õpilaste poolt külalistele tervituskontsert, aeg läks lennates ja üsna pea sättisime end juba lõunasöögile.
Pealelõunal tutvustas õpetaja Ülle Leedu inimestele Haapsalu ajalugu ja linnust ning viis nad Peetrikesega linnaekskursioonile. Õhtupoolik veedeti linna veekeskuses ja väljas ümbruskonda avastades.
Järgmisel hommikul suunduti kohe tegudele – nii õpilased kui täiskasvanud jaotati gruppidesse, terve ennelõuna oli tihedalt toimetamist täis. Õpilased mängisid õpetaja Eda juhendamisel Boccet, meisterdasid õpetaja Sveta ja Enega savi töötoas ning tegid õpetaja Kaiga kunsti – nuusutasid erinevaid lõhnasid, kujutasid paberil, mis neile antud lõhnaga seostus ja said lõpuks ka teada, mis lõhnaga tegu oli. Selles tegevuses osales kordamööda ka enamus täiskasvanuid, kellest ülejäänud külastasid samal ajal tunde, tutvusid koolis pakutavate toetavate raviprotseduuridega ja jagasid omavahel kogemusi.
Peale lõunasööki võtsid külalised suuna Dirhami ja Nõva poole, et väisata meie ilusaid randu.
Kolmapäev jätkus sama aktiivselt. Õpetaja Viivika viis õpilastega tegevusi läbi muusika saatel, õpetaja Anika juhatas nad õue Actionboundi mängima ning õpetaja Tiiuga külastati kooli naabruses asuvat mänguväljakut ja toimetati kooli saalis. Täiskasvanud käisid samal ajal Haapsalu Linnavalitsuses kohaliku hariduskorraldusega tutvumas.
Pealelõunal valmistasid õpilased koos õpetajate ja teiste juhendajatega ette mõnusa olemise meie päeva lõppu planeeritud kokkuvõtete tegemise ürituseks – tegid smuutit ja suupisteid, seadsid ruumi valmis ja sättisid lauad. Leedu õpetajatele, kes parajasti toimkonnas ei olnud, andis õpetaja Terje sel ajal ülevaate Haapsalu Hariduse Tugiteenuste Keskuse tööst ning arutati mis on meie koolides ja hariduses sarnast, mis erinevat.
Ja juba oligi aeg suunduda kokkuvõtteid tegema – missuguseid meeli me nendest viiest siis koos veedetud päevade jooksul ja milliste tegevuste juures, kasutasime?
Pika päeva lõpp jõudis kätte väga kiiresti, vaevu midagi näksinud ja paberile saanud, liikusime juba saali poole, kust kostus kaasahaaravat tantsumuusikat. Ees ootas ühine disko kus sai Leedu juhendajate vedamisel koos läbi võetud ka peamised Leedu rahvatantsusammud.
Pärast kosutavat und, veel Haapsalus, asusid meie külalised teele Tallinna poole. Nende plaan oli külastada Lennusadamat ja vanalinna, veeta viimane öö Tartu lähistel ning põigata koduteel veel läbi ka Tartu linnast ja AHHAA keskusest. Esimesed vahetud emotsioonid on olnud väga positiivsed! Järgnevatel päevadel saame neid veel vastastikku detailsemalt jagada. Tasapisi hakkame ette valmistama ka meiepoolset külaskäiku Leetu, mis toimub juba kevadel. Ootame põnevusega!
5 meelt hariduslike erivajaduste jaoks
Haapsalu Viigi Kool on partneriks Leedus, Kelmé linnas asuva Kelmé Erikooli poolt koordineeritavas projektis „5 meelt hariduslike erivajaduste jaoks“. Projekt sai rahastuse Nordplus juuniorprogrammist 2024. aasta aprillis ja selle eesmärgiks on tutvuda erinevate sensoorsete tegevustega õppeprotsessis ning saada rohkem teada sensoorsete kogemuste toimimise ja olulisuse kohta.
Projekti on kaasatud mõlema kooli õpilased ja õpetajad ning teised laste ja noortega tegelevad töötajad. Jagame üksteise teadmisi, kogemusi ja häid praktikaid, käsitleme tervise ja heaoluga seotud teemasid. Pakume õpilastele põnevat koostegutsemist läbi erinevaid meeli haaravate tegevuste. Tegevused viiakse läbi mõlemas riigis ja koolis, kummassegi kooli sõidetakse külla ligi 40 osalejaga. Projekti idee kasvas välja Leedu kooli juhi ja meie kooli projektijuhi kohtumisest Erasmus+ rahvusvahelisel seminaril, mille jätkuks toimus aasta tagasi meie töötajate õpiränne Kelmé Erikooli.