Erasmus+ Turus

12.05.2024 pühapäev

Pühapäeval asusid Viigi Koolist Soome Turu Luolavuori kooli poole teele õpetajad Anika Einmann, Kai Jeeberg, Ave Lumeste ja Ruth Randoja.

13.05.2024 esmaspäev

8.15 ootas meid hotelli fuajees meie õpirände koordinaator Hannu Lamppi. Suundusime Luolanvuori hooldusõppe kooli Raatinkatu õppehoonesse. Tutvusime koolimajaga ja seal tehtava tööga, külastasime kolme tundi. Kool töötab 6.30-17.00. Õhtul toimub huvitegevus, hommikul lastehoid. Lapsed tulevad kooli taksoga ning abistajad võtavad nad vastu. Kool töötab ka suvel ja lastele pakutakse vaba aja tegevusi.

Koolis õpetatakse ühe õppekava järgi, mida lihtsustatakse ja individualiseeritakse vastavalt õpilase võimetele.

Klassis kasutatakse dokumendikaamerat. Päev pannakse piktogrammidega paika. Igal lapsel on oma täiskasvanu ehk tugiisik. Lastel oli võimalus päeva alguses oma abistajat valida.

Tundides kasutati kohalikke alusharidusele mõeldud ja ka muid sobivaid digiprogramme (varinautit.fi, viitotturakaus.fi, kampus programm, nende enda toode, godognow, moi, papunet). Nende abil planeeritakse ja viiakse läbi õppetegevused. Kõikides klassides olid puutetundlikud ekraanid, mida sai seinal liigutada üles-alla. Nii on võimalik kõikidel lastel neid kasutada. Enamasti tulid lapsed sellega toime koostegevuses. Tunni erinevad tegevused kajastusid interaktiivsel ekraanil.

Koolis oli hästi planeeritud kodundusklass üles-alla liikuva kraanikausikapiga. Söögiruumi kasutati ka muusikaklassi ja saalina. Ruumis olid teisaldatavad lauad, mille kahe jala all olid lukustatavad rattad.

Selle maja eest vastutaja Mirja Ylenius-Lehtonen tegi meile koolis ringkäigu. Pärast tundide külastust tutvustas ta enda koostatud ja Soomes kasutatavat õppevara laste ja noorte turvalisuse teemal (emotsionaalne, seksuaalne ja digiturvalisus). Mirja avaldas soovi tutvuda meie kooli uue õppekavaga. Oleme Mirjale tänulikud tema sõbraliku, hooliva ja põhjaliku ülevaate eest.

Teisena külastasime Luolavuoren koulun Piiparinpolun maja, kus õpetati enamalt jaolt pervasiivsete erivajadustega õpilasi. Kõik klassiruumid koosnesid kahest osast. Ühes ruumis olid boksid, teises koht ühisõppeks. Külastasime kahte tundi, kus ühes planeeriti esinemist kevadpühapidustustel ja teises valmis rebimistehnikas tööõpetustöö. Samuti tehti ka selles õppekohas ringkäik. Kooli kõrval oli võimalik kasutada linna rajatud mänguväljakut. Õppekohas oli viis klassi 30 lapsega.

Hiljem tutvusime Turu vanima hoone Toomkirikuga

Pisut veel kronoloogiliselt reastatud meeleolukilde Kailt, inspiratsiooniks ühistoas veedetud öö ning liikumised linnaruumis.

14.05.2024 teisipäev

Tänasel päeval külastasime esimesena TOP-keskust, kus meid võttis vastu asutuse juhataja Jouni Paakkinen. TOP-keskus on linna haridusosakonna osa, Turu linna Haridus- ja Õppetöö paketi üksus , mille põhiülesanneteks on toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist hariduses ja õppetöös. Alates 1986.-ndast aastast teeb see keskus täienduskoolitusi õpetajatele. Lisaks koolitusele annavad nad nõu koolidele ja arendavad Turu valla haridusalast IT-süsteemi. Kuigi TOP-keskus on valla ametkond, saavad nad raha ka riigilt. TOP-keskus õpetab IT-d kasutama pedagoogilisel eesmärgil ja planeerib, kuidas ja milliseid infotehnoloogilisi vahendeid kasutada õppetöös. Suurt rõhku pööratakse digiturvalisuse õpetamisele. Samuti laenutavad nad koolidele vajalikku tehnoloogiat, mh roboteid.

Riiklikus õppekavas on infotehnoloogia õppeainena sees. TOP keskus kujundab selle õppekava oma valla koolidele sobivaks.

Lasteaias ja 1.-3. klassis kasutatakse iPade, kolme lapse peale üks, 4.-6.kl laenutatakse igale õpilasele kolmeks aastaks oma iPad, 7.-9. klassis saab iga õpilane kolmeks aastaks oma sülearvuti, kutsekoolis kasutakse Chromebooke. Õpetajatele laenutatakse igale ühele oma laptop. Eesmärgiks ei ole ainult digitaalsete oskuste andmine, vaid ka digitaalsete võimaluste kasutamine igapäevatöös. NT teevad õpilased Ipadil muusikat, mängivad pilli, loovad videoid, teevad koostööd.

Turu linn kasutab Microsoft 365-e, alles vanemas õpiastmes ja kutsekoolides võetakse kasutusele Google ja Chromebookid.

Eesmärk on kasvatada õpetaja usaldust digimaailma vastu, et ta kasutaks IT vahendeid oma igapäevatöös ja julgeks katsetada, proovida.

Koolitustöö toimub kolmes peamises suunas: üldkoolitus õpetajatele, koolitused koolides koha peal ja õpetaja individuaalne juhendamine.

Lõpetuseks oli loeng AI-st. AI teemat käsitletakse Soomes ja Eestis sarnaselt. Mõtlemapanev oli soomlaste seisukoht, et AI-le ei tohiks analüüsimiseks sisestada õpilaste töid.

Järgmiseks külastasime Luolavuori kooli peamaja. Külastasime kahte tundi.

Esimeses tunnis kasutati ekraani eelmise tunni kordamiseks, seejärel õpilased tegid iseseisvat tööd iPadides. Nende ülesandeks oli PowerPointis esitluse koostamine käsitletaval teemal. Kool kasutab turvalist keskkond MS Teamsis. Õpilased saavad seal oma tehtud töid hoida, üksteisega jagada ja koos tegutseda.

Teises tunnis olid ülesanded individualiseeritud. Õpilased töötasid iPadidega. Üks töökeskkond meenutas meie Opiqu. Samuti tutvustati meile lasteuudiseid. Üks tüdruk joonistas Googli otsingu juhiste järgi roosi. Koolis võttis meid vastu 7. klassi õpetaja Timo Laitakari. Timo ja Hannuga vesteldes saime ülevaate koolist ja sealsest õppetööst. Luolavuori koolist toimub õppetöö nii üldhariduse kui ka individualiseeritud õppekava järgi. Kooli suunatakse lapsed valla haridusameti poolt pärast psühhiaatrilise diagnoosi saamist. Koolis koostatakse õpilasele individuaalne õppekava aineõpetajate ja lapsevanema kokkuleppel. Hindeid antakse 10-palli süsteemis. Lõputunnistusele tuleb märge, et laps õppis erikoolis.

Peale 9. klassi lõppu on võimalik õpilastel edasi õppida kutsekoolis. Peale 9.-ndat klassi on 1-2 kutsevaliku aastat. Kutsevalikutööd juhendab õppealanõustaja, oma klassijuhataja, kutsekooli nõustaja + lapsevanem. Toimetulekuõpilastele järgneb peale põhikooli lõpetamist kaheaastane töö ja iseseisva elu koolitus.

Luolavuori koolis õpib kõikides õppekohtades kokku umbes 500 last.

15.05.24 kolmapäev

Täna külastasime Kaarina valla Rungon kooli. See on Turu linnast 15 km kaugusel asuv hetkel pidevalt kasvav algkool. Osalesime 5. klassi informaatikatunnis, mida viis läbi valla digipedagoog. Ta andis AI-teemalise tunni õpetajale ja õpilastele. Valla digipedagoogi ülesandeks on nõustada valla lasteaedu ja koole digimetoodikate, digiturvalisuse jm osas. Peale tundi tutvustas ta vallas toimivat tugisüsteemi digipädevuste toetamiseks.

Vallas on umbes 6500 last ja 12 kooli: 6 algkooli, 4 põhikooli, 1 rootsikeelne kool ja 1 soome ja rootsi segakeelne kool.

Digipedagoog Miikael on ise ametilt õpetaja. Praegu digipedagoogina töötades koostab ta õppematerjale, juhendeid ja õppevahendeid alushariduse ja põhihariduse õpetajatele. Mikael töötab kõigis kümnes koolis, nõustab õpetajaid ja annab vajadusel ka tunde. Vallal on 10 digitehnikut, kes hoolitsevad selle eest, et süsteem töötaks. Lisaks on igas koolis tehnika varustusjuht. Kaarina on olnud digihariduse andmisel teerajaja Soomes.

Alates 4.ndast klassist on igal õpilasel 3ks aastaks laenutatud iPad. Lisaks on koolis ühiskasutatavaid arvuteid ja arvutiklass. Õpetajatel on iPad ja arvuti. Kõiki seadmeid renditakse. Kui lapsed lõpetavad põhikooli ja lähevad uude kooli, tagastavad nad ka iPad´i. Uutele õpilastele antakse uued digivahendid.

Kõik seadmed on ühiselt hallatavad digipedagoogi poolt. Ta saab neid oma seadmest kontrollida ja kehtestada piiranguid. Alla saab laadida uut tarkvara vaid valla digiteenuse kaudu. Internetist ega e-poest allalaadimist teha ei saa. Lasteaias on 1 iPad kolme lapse kohta ja 1.-3. klassini 1 iPad kahe lapse kohta. Riikliku õppekava alusel on tagatud õigus omandada digioskusi. Selleks peavad aga õpetajal olema head digipädevused. Digioskuste õpetamiseks on loodud “Digipolk”. Selles on materjalid õpetajatele, mille abil lapsi juhendada. Samuti jälgivad digipedagoogid, kuidas igas klassis digiharidusalast tööd tehakse. Kuna praegu on veel igas koolis erinev tehnika, on edaspidine eesmärk kõik seadmed ja ühendused standardiseerida. Plaanis on luua oma valla AI, millega saaks suhelda ainult selle valla töötajad ja õpilased. Näiteks saaks talle esitada küsimusi, mis muidu esitatakse direktorile. Samuti aitaks ta koostada puhkuseavaldust. Suurendada tahetakse ka veel infoturbealast tööd.

Sel päeval sisustasime oma vaba aja Turu linna majamuuseumis, kunstimuuseumis ja kahes galeriis.

16.05.24 neljapäev

Tänase päeva veetsime Luolavuori koolis. Kõigepealt külastasime kolmanda tavaklassi matemaatikatundi. Tunni alguses läksid lapsed harjumuspärases rivis teise ruumi iPadidele järgi. Oli kena vaadata, et nad on harjunud tegema seda rahulikult ja kindla korra järgi. Sissejuhatuseks toimus peastarvutamine Kahoot keskkonnas. Seejärel anti õpilastele paberlehel ülesannete nimekiri, mida nad pidid Ville keskkonnas (ville.utu.fi – ülikoolis loodud keskkond) lahendama. Selles keskkonnas saab õpetaja oma arvutist jälgida, milliseid ülesandeid õpilased teevad ja näha töö tulemusi.

Peale tundi toimus vestlus eripedagoog Elinaga. Ta on klassiõpetaja, kes nüüd töötab suurema osa ajast linnaametis eripedagoogika konsultandina. Elina rääkis, et Turus on 4 erikooli. Varem olid neis koolides ainult eriklassid, kuid nüüd on kaks kooli hübriidkoolid: seal on nii tava- kui ka eriklassid. Lisaks on mõnes tavakoolis 2-4 eriklassi. Tulevikus on valla eesmärk rajada kõikides tavakoolides ka eriklassid. Need neli erikooli jäävad alles, kuid õpilaste arv neis väheneb. Erivajadustega laste arv vallas kasvab ja erikoolid paisuksid liiga suureks. Seetõttu püütakse leida rohkem võimalusi erivajadustega lapsi õpetada tavakoolis. Kooliameti soov on, et igas koolis oleks selleks vastavad võimalused, kaader ja oskus anda tuge.

Eritoe saamiseks klassiõpetaja konsulteerib eripedagoogiga, last vaadeldakse ja vesteldakse ka vanematega. Seejärel kirjutatakse iseloomustus, mis saadetakse haridusosakonda. Sealne spetsialist otsustab eritoe määramise. Kui vanemad pole eritoega nõus, siis protsess jätkub. Äärmisel juhul pöördutakse eritoe otsuse saamiseks linnavalitsuse poole. Seda võimalust kasutatakse väga harva.

Turus on palju õpilasi, kes vajavad erituge, kuna pered kolivadad siia just heade õppimisvõimaluste ja tugiteenuste tõttu siinsetes erikoolides. Muret valmistavad lapsed, kes ei taha üldse koolis käia.

Järgmisena külastasime matemaatika tundi 7., 8., 9., eriklassis, kus õppisid nii toimetuleku kui ka hooldusklassi õpilased. Kuut õpilast teotas 5 abistajat. Kõikidele õpilastele oli planeeritud individuaalne töö. Enne söömaminemist määrati taimeril u 15 minutit rahunemisaega. Õpilastele lasti muusikat ja ekraanilt looduspilte. Õpetaja tutvustas meile oma tööpõhimõtteid ja õppematerjale.

Viimasena külastasime kolmanda eriklassi matemaatikatundi. Kõik lapsed tutvustasid ennast, nimetades nime, vanuse ja huviala. Samuti kuulsime, kust nad on pärit ja mis keelt kodus räägitakse. Seejärel lahendasid nad iPadis kohustuslikud ülesanded. Tunni lõpus võisid nad valida endale preemiaks meelepärase tegevuse.

Päeva teises pooles külastasime Turu kindlust. See oli väga huvitav muuseum, soovitame!

Täname kõiki, kes meile oma aega ja kogemusi jagasid!

Suur tänu Hannule vastuvõtu korraldamise, meie eest hoolitsemise ja tõlketoe eest!

17.05.24 reede

Tänase hommikupooliku pühendasime refleksioonile ja kokkuvõtete tegemisele. Mida me sellest õpirändest arvame?

Jäime rahule! Oli tore, et päevad ei olnud sisustatud liiga tihedalt. Jäi aega linnaga tutvumiseks, blogi kirjutamiseks ja ühiselt vaba aja veetmiseks.

Saime ülevaate Soome ja täpsemalt Turu piirkonna haridussüsteemist. Nägime tunde nii tavaklassis kui eriklassis. Erilist rõhku pöörati digivahendite abil erivajadustega laste õpetamisele. Saime näha nii tavaklassi kui eriklassi tunde. Tutvusime tundides kasutatavate digikeskkondadega ja leidsime ka mõne, mida saame ka ise kasutada. Nägime, kuidas kasutatakse Turu koolides eripedagoogilist metoodikat ja kuidas seda seostatakse digivahendite kasutamisega. Saime indu mitmeid metoodilisi võtteid ise kasutada. Samuti saime ideid, kuidas oma koolis paremini luua ühtset süsteemi digikekskkondade rakendamiseks. Samuti saime kinnitust, et digipädevuste kujundamine on tänapäeva koolis hädavajalik. Selleks, et õpilastele neid oskusi edastada, peame meie, õpetajad, ise seda ala valdama. Ääretult tähtis on ka pidev digiturvalisusega tegelemine. Nägime kui hästi ja süsteemselt on Soomes üles ehitatud digioskuste kujundamine ja toe pakkumine õpetajatele, õpilastele. On, mida eeskujuks võtta.

Samas saime kinnitust, et oleme oma eesmärkides ja püüdlustes digimaaima kasutamisel koolis õigel teel. Me ei ole oma teadmistelt, oskustelt viletsamad. Küll aga igatseksime ka Eestis näha sellist läbimõeldud tugisüsteemi loomist, nagu see on siin Turus.

Aitäh veelkord vastuvõtvale koolile, Hannule, kõikidele abistajatele ja kaasaelajatele meie oma koolis ning meie kooli tublile ja põhjalikule Erasmus koordinaatorile Kaiele!

Nüüd asju pakkima ja kodu poole teele! 🙂

Käisime Robotexil

Robotex on Eestis asuv ja globaalselt tegutsev inseneriharidust toetav ning tuleviku talente ja ettevõtteid ühendav organisatsioon, mille peamiseks väljundiks on robootika suursündmuse Robotex International korraldamine.

Robotex International koondab endas 2001. a alguse saanud Robotexi tipptehnilisi robootika- ja programmeerimisvõistlusi ning laiahaardelist tehnoloogianäitust.

Viigi koolist osales Robotexil 8. ja 10. klass osana informaatikatunnist.

Digiturvalisusest suurtele ja väikestele Catlyn Kirna ja Spoofyga

28. septembril süvenesime laste ning täiskasvanutega küberturbe teemasse. CGI Eesti küberturvalisuse konsultant Catlyn Kirna vestles ning mängis koos õpilastega eestikeelset internetimängu Spoofy, mis õpetab lastele internetiohtusid, veebis käitumist ja muid nutiseadmetega seotud teemasid. Ka meie kooli täiskasvanutega arutles Catlyn, millised on tänapäeva ohud internetis ning kuidas meie saame lapsi selles toetada.