Õpilastööd Läänemaa Keskraamatukogus

Näitusel eksponeeritakse nahatöid, klaasi, keraamikat, portselanimaali, vinüülplaatide taaskasutust. Metallitöödes on esindatud metallide kohrutamine, söövitus, taondamine. Punasest vasest taldrik on pärit aastast 1979 (Haapsalu – 700). Näituselt ei puudu ka vastsündinud dinosaurus ja kalad, kassid, puidutööd, papptorudest disainitud esemed.
Minu hobiks on keraamiliste pudelite kogumine, näitusel on näiteid kollektsioonist ja oma kätega tehtuid.

Jõululaat 2022

Ja saigi selleaastane jõululaat peetud. Ettevalmistused kauplemiseks algasid juba oktoobris. Alguses planeerimine, et mida müüa ja hiljem mõtete teostamine. Meie noored on ikka väga tublid ja kui kodu toetab oma lapse tegemisi, siis on lausa suurepärane.
Kohal olid loomulikult meie pikaajalised partnerid #creditinfoeesti ja #holmbank, kes korraldasid õnneloosi ja meisterdasid kuuseehteid. Õnnerattast võluti täna välja palju erinevaid vidinaid, mis noortele väga meeldivad. Peauhind, milleks oli rüperaal lasi ennast oodata pea viimaste loosideni ja lõpuks ta tuli, sedel, millele oli kirjutatud number 100. Hurraaa!
Ja veel kingiti koolile kohev ja võrratult lõhnav kuusepuu, tõeline jõulurõõm.
Ja mis oli laada eesmärk, no eks ikka ettevõtlikkuse arendamine, et noored oskaksid ja julgeksid rääkida mida nad müüvad, saaksid hakkama rahadega arveldamisel, julgeksid oma tooteid pakkuda jne. #ettevõtlikkool
Ja et neid oskusi aina paremaks lihvida, siis kohtume juba järgmise aasta jõululaadal!

Projekt “Peakokad Koolis”


Oli äge päev koos Kerlin Ledisega, kes igapäevaselt töötab Noarootsi Lokaalis peakokana. Tema juhendamise ja näpunäidete järgi valmis kolm suurepärast rooga, mille valmistamine oli lastele igati jõukohane. Laste lemmikuks sai toekas pannileib ehk kanavrapp, mis sai täidetud tervisliku rohelise salati ja suitsukanaga. Veel valmis suitsukalasalat toortatraga ja täidetud ahjuõun kaerahelveste, pähklite ja jõhvikatega.
Kaalumine, mõõtmine ja tükeldamine vajab veel jätkuvalt harjutamist, aga järgmisel aastal oleme juba kindlasti osavamad.
Harjutamine teeb meistriks.
Aitäh sulle #kerlinledis selle toreda päeva eest!

Tsirkus tuli meile külla

Haapsalu Viigi Kooli külastas Luidja Tsirkusetalu, kes viis kogu koolinädala vältel, 5.-9. septembrini, lastega läbi erinevaid põnevaid tegevusi pakkuva tsirkuseprogrammi. Tegemist on kaasava sotsiaalse ja teraapilise tsirkusekunsti vormiga, mida kasutatakse sihtgrupile sotsiaalsete ja igapäevaeluoskuste õpetamiseks, muu hulgas õpitakse ka tsirkusespetsiifilisi oskusi, nagu žongleerimine, akrobaatika, tasakaal ja näitlemine. Aktiivselt olid projekti kaasatud kooli lihtsustatud õppekava, peamiselt toimetulekuõppe õpilased, kokku 12 last koos õpetaja ja tugispetsialistidega. Viie päeva jooksul valmis ühiselt 45-minutiline tsirkuseetendus, mida esitati kooliperele ja külalistele tsirkusenädala lõpus. Kogu programm oli ääretult kaasahaarav, kõik osalejad ja kogu koolipere jäid väga rahule!

Viigi robootika

Haapsalu Viigi Kooli robootikaringis kasutame mitmesuguseid hariduslikke robootikakomplekte (mh Ozobot, Sphero ja Lego), et programmeerida visuaalses programmeerimiskeeles ning ehitada legoroboteid. Robootika arendab ruumilist, loovat ja tehnilist mõtlemist ning aitab lisaks koostööle õppida oma tegevust läbi mõtlema ja plaanima.

Kuidas draamaring kolliga võitles ehk näidend “Kaksteist kuud”

„Meie lapsukeste „Kaksteist kuud” muutub üha rohkem täiskasvanute näidendi nägu,” nentis juhiabi 22. veebruari hommikul, kui viies õpilasnäitleja oli saanud testil kaks kriipsu.

„Mnh,” mõmises draamaringi juhendaja ning õngitses magusa ampsu lavastuse rekvisiidiks mõeldud kommikarbist ning pistis selle maski.

„Suu on maski all,” märkis juhiabi kaastundlikult.

„Mnja,”nõustus lavastaja, kiskus takistaja eest ja lükkas kommi suhu. Leebe šokolaad rahustas, kuid pani ka mõtte kiiremini tööle.

 „Homne esietendus toimub, lapsed juba nii ootavad, ma ise muidugi ka,” lausus näitejuht otsustavalt.

Äkki tõstis ta rusika ja kraaksatas nähtamatu vaenlase poole:”Tagane, saatan! Me ei anna alla!”

Alla nad loomulikult ei anna, sest krooniga kolli kiuste oli draamaring juba septembris hoolikalt hakanud proove tegema ja jõuluseks esietenduseks valmistuma. Tige viirus oli juba siis saali akna taga vastikult irvitanud ja noppinud püüdlikke harjutajaid tõvevoodisse. Kui detsembris ka kaks peategelast kolli seltsis koju pidid jääma, tõstis näiteringi juhendaja käed üles ja andis alla. Esietendus lükati veebruari. Jaanuaris jätkusid ettevalmistused täie innuga, sest siht oli silme ees.

Kroonkoll tiirutas ikka vihaselt ringi, sest ta oli lootnud, et tõvekartus on kohutanud näitemänguhuvilised oma plaanist taganema.

„Harjutage aga harjutage! Küll ma midagi välja mõtlen!”sisistas viirus ning sügas oma kroonilist keret ja istus lumehange plaani pidama.

Ilmselt valmistus koll hoolikalt, sest nädal enne plaanitud esietendust hakkas ta armutult jälle näitlejaskonna ridu hõrendama. Näitejuht lahmis mööda koolimaja ja palus õpetajaid asendajateks.

Kiiresti kombineeriti täiskasvanutele kostüümid ja iga päev võis kuulda koll saalist harjutajate hääli.

Tigedamast tigedamalt välkusid viiruskolli silmad veebruariõhtu hämaruses, aga vaprad näitlejad alistunud.

23. veebruari hommikupoolikul pidas koolipere lippude lehvides vabariigi aastapäeva ja draamaringi täiskasvanutega täiendatud seltskond kinkis kodumaale vaevaga lavale toodud „Kaksteist kuud”.

Aga ega kollgi rõõmust ilma jäänud: ta sisustas draamaringi juhendaja ja ühe asendusnäitleja koolivaheaja peavalude, palaviku, nöha ja teiste toredate viirustunnustega.

Aga me ei andnud alla!