See oli täitsa tavaline tööpäev oktoobri lõpus, kui meie kooli direktori postkasti potsatas kiri Riho Vaherilt, kelle koostööparteriks on AS Kuusakoski. Mis seal kirjas siis oli? Kirja sisuks oli soov teha meie koolile annetus, mis võimaldab pakkuda õpilastele erilisi elamusi ja emotsioone. Eks alguses käis peast läbi tuhat erinevat mõtet- kas tõesti meile, kas see on tõesti tõsi, kuidas nad meid leidsid, mida teeme?
Jah, see kõik oli tõsi, mis tõsi.
Kuidas me nüüd ikka teada saame, mida või keda soovitakse. Appi tulid õpilasomavalitsuse liikmed, kes jagasid lahkesti oma soove ja mõtteid, kes võiksid meie kooli esinema tulla. Arutelu käigus jäi meile kõrvu kõlama Eesti ühe poppartisti nimi -Tanel Padar. Noppisime selle mõtte üles(noortele me seda ei öelnud) ja läksime direktori juurde, kes kiitis selle heaks ja andis rohelise tule kontserdi korraldamiseks.
Nüüd algas kontaktide otsimine ja kirjavahetus. Pakkusime välja palju erinevaid kuupäevi ja lootsime väga, väga, et üks nendest sobib ka esinejatele. Ja sobiski, 19. detsember sai kalendrisse märgitud ja põnev ootamine algas. Loomulikult hakkas koolis levima info, et meile tuleb vahetult enne jõule keegi esinema.
Kes tuleb, mis ta nimi on, on ta mees või naine, vana või noor, no miks te ei või öelda. No ei saa ju öelda, kui tahad teha üllatust. Mis üllatus see siis enam on, kui kõik teavad. Ja tõesti, tõesti, alles siis, kui Tanel Padar ja Siim Usin lavalale astusid, said kõik teada, kes täna meie kooliperele esinevad.
Nii mõnigi laps teadis täna esitatud laule peast ja laulis mõnuga kaasa. Oh, kui erilised hetked.
Meie imelised esinejad jagasid lahkelt autogramme ja loomulikult said soovijad nendega koos pilte teha.
Rõõm oli vaadata laste säravaid silmi.
Annetajate soov sai täidetud, sest nad ju soovisid, et õpilased saaksid midagi sellist, mis neile pikaks ajaks meelde jääb.