Kristiina Ehin ja Silver Sepp laulu ja luulekavaga Viigi Koolis

Luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Silver Sepp astuvad 4. nov kell 12.00 Haapsalu Viigi Koolis üles värske luule- ja lauludekavaga „Janu on kõikidel kaks“, millega esitletakse Kristiina samanimelist luulekogu. See on tund täis laululist luulet ja luulelisi laule, fantaasialendu ja loomepuhanguid, sõnade sügavaid kaeve ja laulude ladvasahinaid. Kõrvuti loodud laulud ja kaua küpsenud luule kõlavad kokku kordumatuks tervikuks, mis räägib hingerahu otsimisest ja armastuse hoidmisest keset viirusi ja sõjasõnumeid.

Kristiina Ehini uusim sürrealistlike elementidega lüürika kutsub kuulajat Ajajõe kaldale veepeegeldustest iseennast, oma rahvast ja värsket kokkukuuluvustunnet otsima. Luulekogu on järg Kristiina Ehini üheksandale luulekogule “Janu on kõikidel üks“.

Silver Sepp jutustab vanade ja verivärskete laulude kaudu lugusid sellest, kuidas hoida ärevatel aegadel rõõmu ja elujanu. Tema lugusid iseloomustab helgus ja publiku kaasahaaramine. Lõpetuseks esitlevad Kristiina ja Silver koos oma värsket laulu „Inglisillal“.

Sündmus saab teoks kultuurkapitali toel.

Müügil soodushinnaga raamatud ja plaadid!

Meie võtmed nüüd Kõpu Peetri kirikus

26.04 anti poiste tööõpetuse klassis üle poiste tööõpetuse tunnis valminud võtmed Viljandimaa Kõpu Peetri kirikule. Võtmed võttis vastu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa. Kuuldud meediast, et Kõpu Peetri kirik kogub võtmeid, otsustasime 10 aastat tagasi tehtud Eesti linnade keraamilised suveniirvõtmed kinkida alatiseks väljapanekuks Viljandimaa Kõpu Peetri kirikule. Praeguseks on kirikus juba võtmete kogu ja korraldatakse vabatahtlikega nende eksponeerimist kiriku pööningusaalis – sinna saavad kõik üles koos lugude ja viidetega. Kindlasti olete varem näinud mõnda plastmassist metallist, puidust või muust materjalist mõne linna suveniirvõtit, millele võib olla antud ka mõni praktiline omadus – termomeeter, korgitser, mõnele on isegi võimalus sisse piiluda ja nupule vajutades linnavaadetega minislaide imetleda. Eestis on ainult Tallinnal oma võti. Olümpiaregati ajal ilmus võtmele olümpiarõngad. Võtmete idee tulenes isiklikust võtmete kogust, kus on võtmeid Taanist, Norrast, Indiast, Leedust ja mujalt.