28. septembril süvenesime laste ning täiskasvanutega küberturbe teemasse. CGI Eesti küberturvalisuse konsultant Catlyn Kirna vestles ning mängis koos õpilastega eestikeelset internetimängu Spoofy, mis õpetab lastele internetiohtusid, veebis käitumist ja muid nutiseadmetega seotud teemasid. Ka meie kooli täiskasvanutega arutles Catlyn, millised on tänapäeva ohud internetis ning kuidas meie saame lapsi selles toetada.
Viimase kahe kuu jooksul on Keskkonnaamet meie kooli õpilastele viinud läbi õppeprogrammi “Jäätmed ringlusesse”
Õpilastele tutvustati prügi sorteerimist, räägiti taaskasutusest ning näidati materjale, mida prügist toota saab.
Kõlama jäi moto:
PRÜGI ON MATERJAL!
Keskkonnaamet
Tere kõigile!
Ma lihtsalt pean oma esimese nädala Haridusjuhtide Praktikaprogrammi mõtteid jagama. Olen ääretult tänulik ministeeriumile, kes võimaldas mul selles üliägedas programmis osaleda. Ettevõte SOL Baltics (https://www.sol.ee) on väga avatud ja kaasaegne ettevõte. Selle lühikese aja jooksul olen saanud tunda meeskonnalt ainult positiivset suhtumist. Meeskond, kus iga tiimi liige tegutseb ühiste eesmärkide nimel kaasates teisi ja olles ise kaasatud. SOL Balticsis ollakse tegelikult ka huvitatud oma klientide rahulolust ning turvatundest. Asutuse juhtkond on innovaatiline ja uutele väljakutsetele avatud, seda näitab juba see, et nad asusid ühiselt õppima mikrokraadiprogrammis.
Õhinapõhiselt edasi
Kristi Kivipuur
Praktikakohaks on Tallinnas SOL Baltics ja praktikaperiood on 16.01-24.03 2023.a. Sel ajal direktorit koolis ei ole, teda asendab ametlikult õppealajuhataja Eve Urgas.
Miks otsustas Kristi programmis osaleda:
Mulle meeldib meeskonnas olla võrdne tiimiliige. Tunnen ennast turvaliselt keskkonnas, kus raamistik ja reeglid on paigas. Hoolin oma töötajatest ja soovin, et nad suudaksid oma tööd tehes olla õnnelikud ning rahulolevad.
Praktikalt ootan võimalust õppida erasektori juhtidelt, kuidas paremini koordineerida meeskonnatööd, kuidas meeskonda motiveerida ja kaasata uuendustele, inspireerida oluliste arendustegevuste elluviimisel.
Ma soovin lähemalt tutvuda erasektori personalitöö ja värbamisega. Lisaks saada praktilisi kogemusi, kuidas enesekindlamalt toime tulla suheldes erinevate huvigruppidega.
Oma tegevuses juhindun motost „Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse“ ning püüan sellest lähtudes ka oma meeskonda eesmärgipäraselt tegutsema panna.
Minu jaoks on koolitöö protsess, mille olulisteks osapoolteks on õpilane, õpetaja, perekond ja kogukond, kus kõigil peab olema võimalus areneda ning protsessis kaasa rääkida.
Oluline, et õppimine ja õpetamine muutuks osapooltele huvitavaks ja meeldivaks kogemuseks. Selleks tuleb koolil olla loov ning teha koostööd paljude erinevate huvigruppidega. Et seda kõike saavutada pean oluliseks ühtset meeskonda.
Infoks programmist endast:
Neli aastat tagasi käivitatud arenguprogrammi eesmärk on edendada Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. Esmalt saavad koolijuhid olla kümme nädalat mõnes kaasaegse juhtimiskultuuriga organisatsioonis täiskohaga praktikal, seejärel naaseb osaleja oma kodukooli, kus asub kogutud teadmisi ja ideid rakendama. Programm kestab kokku üheksa kuud.
Eesti suuremad pangad ja tehnoloogiaettevõtted võtavad 2022/23 enda juurde pikale praktikale 13 haridusjuhti üle Eesti, et nad saaksid uusi teadmisi ja ideid, kuidas veel paremini oma kooli juhtida. Seekordsete praktikantide seas on nii koolijuhte kui õppejuhte Tallinna linna, Tartu linna ja riigikoolidest, esmakordselt saadab oma koolijuhi praktikale Lääne-Harju vald. Praktikaettevõtete ringi lisandub kinnisvara korrashoidu ja tugiteenuseid pakkuv SOL Eesti.
Galerii SOL Baltics meeskonna külastusest meie kooli 16. jaanuaril.
13. oktoobril külastasime suurema osaga oma õpilastest AHHAA Teaduskeskust. Keskus võõrustas meid põnevate õppeprogrammidega, mille raames said lapsed avastada ja katsetada erinevaid keskuse eksponaate, meisterdada töötubades, uudistada teadusteatrit ning teha läbi kaasahaaravaid praktilisi tegevusi. Saime õppepäeva käigus mitmeid uusi keskkonnaalaseid teadmisi ja jäime oma sisuka koolipäevaga AHHAA-s väga rahule! Õpilased tõdesid, et avastamist oleks keskuses veel ja veel – tuleb tagasi tulla!
Keskuse külastus sai teoks Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektirahastuse toel, lasteaia ja põhikooli õppekäikude taotlusvoorust.
Luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Silver Sepp astuvad 4. nov kell 12.00 Haapsalu Viigi Koolis üles värske luule- ja lauludekavaga „Janu on kõikidel kaks“, millega esitletakse Kristiina samanimelist luulekogu. See on tund täis laululist luulet ja luulelisi laule, fantaasialendu ja loomepuhanguid, sõnade sügavaid kaeve ja laulude ladvasahinaid. Kõrvuti loodud laulud ja kaua küpsenud luule kõlavad kokku kordumatuks tervikuks, mis räägib hingerahu otsimisest ja armastuse hoidmisest keset viirusi ja sõjasõnumeid.
Kristiina Ehini uusim sürrealistlike elementidega lüürika kutsub kuulajat Ajajõe kaldale veepeegeldustest iseennast, oma rahvast ja värsket kokkukuuluvustunnet otsima. Luulekogu on järg Kristiina Ehini üheksandale luulekogule “Janu on kõikidel üks“.
Silver Sepp jutustab vanade ja verivärskete laulude kaudu lugusid sellest, kuidas hoida ärevatel aegadel rõõmu ja elujanu. Tema lugusid iseloomustab helgus ja publiku kaasahaaramine. Lõpetuseks esitlevad Kristiina ja Silver koos oma värsket laulu „Inglisillal“.
Sündmus saab teoks kultuurkapitali toel.
Müügil soodushinnaga raamatud ja plaadid!
26.04 anti poiste tööõpetuse klassis üle poiste tööõpetuse tunnis valminud võtmed Viljandimaa Kõpu Peetri kirikule. Võtmed võttis vastu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa. Kuuldud meediast, et Kõpu Peetri kirik kogub võtmeid, otsustasime 10 aastat tagasi tehtud Eesti linnade keraamilised suveniirvõtmed kinkida alatiseks väljapanekuks Viljandimaa Kõpu Peetri kirikule. Praeguseks on kirikus juba võtmete kogu ja korraldatakse vabatahtlikega nende eksponeerimist kiriku pööningusaalis – sinna saavad kõik üles koos lugude ja viidetega. Kindlasti olete varem näinud mõnda plastmassist metallist, puidust või muust materjalist mõne linna suveniirvõtit, millele võib olla antud ka mõni praktiline omadus – termomeeter, korgitser, mõnele on isegi võimalus sisse piiluda ja nupule vajutades linnavaadetega minislaide imetleda. Eestis on ainult Tallinnal oma võti. Olümpiaregati ajal ilmus võtmele olümpiarõngad. Võtmete idee tulenes isiklikust võtmete kogust, kus on võtmeid Taanist, Norrast, Indiast, Leedust ja mujalt.
30. aprillil toimus heategevusüritus Haapsalus elavate Ukraina laste ja noorte heaks. Andsime ka meie oma väikese panuse 45 lille näol. Sündmusest ilmus nupuke ka Lääne Elus. Slava Ukraini!
Haapsalu Viigi Kooli poisterühm koos kasvatajatega rüsijääd vaatamas ja sõjapõgenike mälestusmärki külastamas.
Lapsed ja noored teavad ja kuulevad sõjateemast palju rohkem, kui me arvame. Koolipsühholoog ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu selgitab, kuidas rääkida koolis õpilastega sõjast.
Õpetajate, laste ja lapsevanemate jaoks on avatud koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 (tööpäeviti kl 16-20) ja vene keeles 1227 (teisipäeviti kl 16-20).
Õpilased teavad ja kuulevad sõjateemast palju rohkem, kui me arvame. Kui me nendega ei räägi, jäävad nad oma mõtete ja tunnetega üksi.
Tõenäoliselt tuleb sõjateemadel juttu iga päev, ärge vältige seda. On oluline, et õpilased saaksid oma mured välja rääkida, muidu ei suuda nad keskenduda õppetööle.
Mõni õpilane on väga murelik, mõni viskab tõsise teema üle hoopis nalja, mõni tahab palju rääkida, mõni tõmbub endasse. Ära anna hinnanguid, vaid selgita õpilastele, et ärevus ja segadus avaldubki erinevalt.
Oluline on hoida õpilastega usalduslikku suhet, olla nendega kontaktis ja püüda mõista, mis nende sees toimub. Kuula, mida nad arvavad ja mõtlevad, mis tunded ja hirmud neil selle teemaga on.
Lase õpilastel küsida, ära ignoreeri raskeid küsimusi, anna küsimustele eakohased vastused. Kui sa mõnele küsimusele vastata ei oska, siis nii ütlegi.
Selgita eakohaselt seda, mis toimub. Noorematele õpilastele võid tuua paralleele nende igapäevaelust – näiteks miks mõned lapsed norivad teistega tüli ja mida sellisel puhul teha.
Ole oma selgitustes aus ja räägi faktidest, mitte oletustest. Ära vähenda sõja tõsidust, kuid õpilastega ei peaks arutama kõiki verised üksikasju.
Vanemate õpilastega võiks uudiseid vaadata koos ja nendega seejärel arutleda, julgustades neid avaldama oma arvamust, tundeid ja küsimusi.
Sõjateemal rääkimine võib viia emotsioonid kõrgeks. Jälgi, et teema lõpeks lootusrikka ja positiivse noodiga. Vajadusel võid enne muu õppetöö juurde asumist teha õpilastega mõne lõõgastusharjutuse.
Jälgi, et sõjateemat ei saaks liiga palju. Normaalne on olla toimuvast mõjutatud, ent kindlasti on vaja rõhutada igapäevaste tegevustega edasimineku tähtsust. Säilitage nii palju kui võimalik kooli igapäevarutiin ja pöörake tähelepanu toredatele tegevustele, liikuge palju. Rutiin annab turvalisust, positiivsed elamused ja füüsiline tegevus toovad äreval ajal pingelangust ja rõõmu.
Teravdatud tähelepanu peab kindlasti pöörama nendele õpilastele, kelle käitumises on toimunud mõni ootamatu muutus või kes on väga kinnised. Räägi nende õpilastega individuaalselt, uuri kuidas neil läheb.
Õpilastele tuleb anda turvalisuse ja lootuse tunnet. Neile tuleks kinnitada, et on palju riike ja palju tähtsaid riigitegelasi, kes teevad iga päev kõik selleks, et see sõda kiiresti ära lõpetada, kes meid toetavad ja on lubanud meid kaitsta. Rõhuta, et me oleme üheskoos ja aitame üksteist.
On oluline anda õpilastele seda teadmist, et häid ja abivalmis inimesi on maailmas palju. Jaga õpilastega positiivseid lugusid sellest, kuidas seistakse sõja vastu, kuidas pakutakse abi ja toetust.
Õpilastele on väga oluline selgitada, et Ukraina sõda ei poolda sugugi kõik venelased. Ei ole õige öelda, et venelased tekitasid sõja, vaid et Vene riigipea tegi seda. Paljud vene rahvusest inimesed ei ole toimuvaga rahul. Võite vaadata õpilastega nende vene inimeste sõnavõtte, fotosid, videosid, kes väljendavad oma toetust Ukrainale, rääkida vene kultuuri rikkusest, vaadata nooremate õpilastega toredaid vene multifilme. Eriti tähelepanelik tuleb selle teemaga olla siis, kui klassis on vene rahvusest lapsi, kindlasti tuleb seista selle eest, et ei tekiks rahvusepõhist kiusamist.
Õpilastele abitust ja ärevust aitab vähendada see, kui nad saavad ise midagi sõjas olevate inimeste toetuseks teha või seda toetust näidata. Võite õpilastega üheskoos Ukraina toetuseks joonistada, teha fotonäitus, kirjutada toetuskirju või luuletusi, teha mõni üritus, väike meeleavaldus vmt.
Praegune olukord tekitab ärevust ka täiskasvanutes. On oluline endale seda teadvustada ja sellega teadlikult tegeleda. Õpetaja ei pea oma ärevust õpilaste eest varjama, ent õpetaja saab sisendada lootust ja anda õpilastele eeskuju selles osas, kuidas ärevusega toime tulla. Lastele on oluline näha, et täiskasvanud saavad hakkama.
