Kui enamus kooliperest pidas hoovis taimelaata, siis neli last koos õpetajatega olid pealinnas pikal ja sisukal kunstipäeval, millest kirjutas kokkuvõtte kunstiõpetaja Kai Jeeberg.
Haapsalu Viigi Kool osales 15. mail üle-eestilises kunstiharidusprojektis “Valgele Valgega”, mida korraldab Tondi Kool. Sel aastal toimus üritus Talinna Teletornis ja koduse loomingulise ülesandeä teemaks oli “Pilveloomad” Teletornis sai vaadata õpilaste loomingu näitust, toimusid erinevad töötoad ja tore päev lõppes ühise tordisöömisega, millega tähistati ürituse 20 aastapäeva.
Suur tänu Gregor, Kevin, Mia-Maria ja Aleksander, kes te tegite huvitavad tööd ja sellel rõõmsal kunstipäeval hästi osalesite!
Tänan ka Magnust, Reelikat ja Martenit, kelle tööd olid samuti näitusel ja suur tänu abi eest õpetaja Enele, Svetale ja Maritile.
3 aprillipäeva olid meie kooli kuuele õpilasele täis uusi ja põnevaid elamusi, sest nad käisid Leedus, Druskininkai linna Eriolümpia Ühenduse Baltimaade mängudel Boccet mängimas
Suured tänud Special Olympics Lithuania meeskonnale muljetavaldava mängude organiseerimise ja kõikide rahvusvaheliste delegatsioonide vastuvõtmise eest Druskininkais.
Lõplikud tulemused meie koolile:
Üksikmäng:
kullad Andres Vau ja Herki Pilliroog
hõbedad Eveli Smirnov ja Marta Lõhmus
pronksid Reti Annamaa ja Aleksander Järv
Segapaarid:
hõbe Eveli Smirnov ja Herki Pilliroog
pronks Marta Lõhmus ja Aleksander Järv
pronks Andres Vau ja Reti Annamaa
Laste mõtteid sellest kolmest päevast.
No lennureis oli meil päris tore, aga see maandumine oli kuidagi imelik, tundub, et segas tugev tuul. Kui saaks, siis lendaks veel.
Hotellis oli tore, sai head süüa, mõnusas voodis magada. Võistluste ajal ikka pabistasin veidike. Mulle meeldis poodides ka käia, sain osta just seda, millest olin juba ammu unistanud. Kui ühed võistlesid, siis teised said koos direktoriga linnaga tutvumas käia, oi oli ikka ilus linn.
Kui need kolm tegusat päeva lühidalt kokku võtta, siis tundub, et kõik jäid rahule ja kui vähegi võimalik, siis läheksid veel.
Meie kooli meeskoda saatsid treener Eda Proos ja direktor Kristi Kivipuur.
Läänemaa hariduskobara digimentorid tegid sel õppeaastal üleskutse Läänemaa koolide II kooliastme õpilastele osaleda digitaalsete loovtööde näitusel “Aita vältida pettusi!”
Kokku saadeti 111 tööd. Osales 123-lt õpilast (lubatud oli ka paaristöö) Martna-Palivere Põhikoolist, Taebla Koolist, Haapsalu Linna Algkoolist, Haapsalu Viigi Koolist, Kullamaa-Risti Keskkooli Risti õppekohast, Haapsalu Põhikoolist, Uuemõisa Lasteaed-Algkoolist.
Täname juhendajaid: Sandra Saarniit, Epp Possul, Aneli Schofield, Liia Lees, Sirje Sinitskaja, Moonika Nerman, Tiina Tehu, Kai Jeeberg, Kristel Tereping, Kai Puusepp
Auhinnaks oli põnev väljasõit Rakett 69 Stuudiotesse, auhinna saajad selgusid loosi teel.
Loosiratas valis välja 8 õpilast Haapsalu Linna Algkoolist, 3 õpilast Kullamaa/Risti koolist, 2 õpilast Martna/Risti koolist, 2 õpilast Taebla koolist, 3 õpilast Haapsalu Põhikoolist, 7 õpilast Uuemõisa Algkoolist, 2 õpilast Haapsalu Viigi Koolist. Igast koolis sõitis kaasa juhendaja.
Osalesime “Sõidukite inseneeria” töötoas – Rakett69 telesaate stiilis põneval ja tempokal sessioonil, mis koosnes kahest praktilisest ülesandest. Osalejad omandasid uusi teadmisi gravitatsiooniautosid ja paberrakette ehitades ning liikuma pannes. Programm toetas meeskonnatöö- ning probleemilahendusoskuse kujunemist.
Korraldajad Ruth Randoja, Aneli Schofield, Kairi Mustjatse ja Kristel Tereping tänavad kõiki osalejaid ja rahastajat.
Tegevus on rahastatud maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest „Ettevõtlusõppe arendamine ja Läänemaa õpilastes ettevõtlikkuse kujundamine“ ja “Aktiivne piirkondlik elu-ja ettevõtluskeskkond” projekti Läänemaa Hariduskobar maakonna haridusasutuste arendajaks rahastusega. Mille eestvedaja on Sihtasutus Läänemaa.
26. märtsil 2026 toimus Kärla Rahvamajas 21. HEV koolide lauluvõistlus, mille tänavu korraldastänavuse Saaremaa Toetava Hariduse Keskus. Võistlusel osales 11 kooli üle Eesti ning päeva jooksul astus lavale 60 õpilast.
Võistlus toimus viies võistlusgrupis (kolmes vanuseastmes, eraldi toimetuleku õppekava grupis ja ansamblite voorus).
Kõikides gruppides selgitati välja kolm parimat, lisaks eripreemiate nominendid ning ’’grand prix’’ võitja.
Võistluse lõpus tunnustati kõiki osalejaid ja nende juhendajaid.
Lauluvõistluse olulisus seisneb hariduslike erivajadustega laste ja noorte väärtustamises, neile kogemuse andmises, positiivse emotsiooni loomises eduelamuse kaudu. Sellistel üritustel osalemine annab lastele ja noortele enesekindlust ning aitab tõsta nende enesehinnangut. Üritus peegeldab ühiskonnale, et ka hariduslike erivajadustega lapsed on konkurentsivõimelised ja suurte oskustega.
Lauluvõistluse edukale toimumisele aitas kaasa Eesti Kultuurkapital, LC Kuressaare Piret, Saarte Hääl, Wösel, Kristiina lillepood, Saaremaa Vesi ja Saaremaa Mesi (mesinikud Leevi Väli, Joel ja Hanna Pukk).
Kõik Haapsalu Viigi Kooli noored lauljad olid vaprad ja said hea lavakogemuse.
Tallinna Tondi Kool korraldas teist aastat matemaatikaolümpiaadi Põhja- ja Lääne-Eesti lihtsustatud õppetasemel õppivatele õpilastele.
Matemaatikaolümpiaad toimus 24. märtsil 2026.
Lihtsustatud õppetaseme 6.-9.klassi õpilastel oli võimalus osaleda matemaatikaolümpiaadil, et panna oma teadmised proovile ning saada juurde uusi teadmisi ja kogemusi.
Olümpiaadi korraldus keskendus lihtsustatud õppe eesmärkidele.
Olümpiaadi eesmärgid olid:
Tõsta esile matemaatikas andekaid õpilasi ja arendada nendes sügavamat huvi matemaatika vastu ning innustada neid sihikindlalt omandama uusi teadmisi ja oskusi.
Anda õpilastele võimalus võrrelda oma oskusi ja teadmisi eakaaslastega.
Arendada õpilastes IKT pädevusi ja probleemilahendamise oskusi.
Matemaatika olümpiaad oli kaheosaline. Esimeses pooles lahendasid õpilased elulisi ülesandeid arvuti abil ning teises pooles lahendati matemaatika ja nuputamisülesandeid.
Meie õpilastel läks kenasti. Õpilane Marten saavutas 6. klassi õpilaste seas esikoha ning õpilane Andres saavutas 9. klassi õpilaste seas esikoha. Palju õnne õpilastele ja nende õpetajatele!
10. märtsil osales Viigi kooli meeskond koosseisus 7. klassi poisid Kaspar Aru, Reigo Eller, Sebastian Lensment Haapsalu Põhikoolis SA Läänemaa ellukutsutud Digimentorite klubi korraldatud “Nutirallil”. Digiralli on IT-teemaline võistlus, mis koosneb riistvaralistest ja tarkvaralisest ülesannetest III kooliastmele ja paneb proovile õpilaste nutikuse, loovuse ja meeskonnatööoskuse. Tegemist on digimentorite algatusel loodud informaatikavõistlusega, mis on suunatud III kooliastmele ning ühendab erinevaid põnevaid tegevusi – seda robootikast kuni koodi kirjutamiseni.
Võistlusel osales 10 meeskonda Haapsalu Põhikoolist, Ristilt, Ridalast, Martna ja Palivere põhikoolist.
Meie meeskonnal läks kenasti. Saavutati 38 punktiga 5.-7. koht.
Osalen teistkordselt Soome haridusmessil https://educa.messukeskus.com/– põhjamaade juhtival õpetus- ja kasvatusala sündmusel – mõtete ja ideede kohtumispaigas, mis olulised just praegusel hetkel haridusmaastikul. See toob kokku õpetajad, haridusspetsialistid, koolijuhid ja teised valdkonna asjatundjad, et jagada, arutada hariduse tulevikku ja luua uusi kontakte.
Educa on Soome messikeskuses traditsiooniliselt jaanuaris korraldatav suursündmus, mis toob igal aastal kokku ligikaudu 16 000 külastajat ja ligi 400 eksponenti ning pakub seetõttu võimalust kohtuda Soomes haridussektori võtmeekspertide ja -tegijatega. Üritusel tutvustatakse ka uusimaid õppevahendeid ja lahendusi rahvusvahelistele turgudele. Programm on koostatud koostöös Soome Hariduse Ametiühinguga (OAJ), Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumiga, Soome Haridusagentuuriga EDUFI/Education Finland ning Helsingi messi- ja konverentsikeskusega ja keskendub õpetaja elukutse, tehnoloogia ja tehisintellekti atraktiivsuse suurendamisele hariduses, hariduse tulevikule ja tähtsusele digiajastul.
Ehk seekordne Educa programm hõlmab selliseid teemasid nagu õpetajaameti veetluse suurendamine , tehnoloogia ja tehisintellekt hariduses , hariduse tulevik ja kirjaoskuse tähtsus digiajastul .
Loenguid ja sündmusi toimub reaalajas korraga mitmeid, seetõttu, tuleb seal hoolega uurida programmi ning suunduda kuulama loenguid, mis enim kõnetavad.
Mina valisin seekord sellised esitlused ja loengud:
Reedel 24.01 rahvusvahelisel laval:
Digitaalajastu professionaalide tulevikuoskused – Soome ja Eesti kogemused kutsehariduse uuendamisel vastamaks tänapäeva nõuetele.
“How to speak math”– Ben Orlin – matemaatik, populaarse ajaveebi Math with Bad Drawings ja populaarteaduslike raamatute autor (” Math with Bad Drawings: Illuminating the Ideas that Shape Our Reality”), kes on tuntud oma humoorika ja kergesti mõistetava kirjutamisstiili poolest, millega ta muudab matemaatikat visualiseerides lihtsamaks, ligipääsetavamaks ja lõbusamaks.
Õppivad ajud keha osana – Miriam Nokia, dotsent, Jyväskylä ülikool: Kuidas mälestusi luuakse ja ajus talletatakse? Kuidas on õppimine seotud keha toimimisega? Praeguste teadmiste valguses arvatakse, et õppimise aluseks on ajurakkude kommunikatsiooni paindlikkus ja mälestused talletuvad ajus hajutatud närvivõrkudesse. Aju toimimine on tihedalt seotud kehaga ja näiteks autonoomse närvisüsteemi aktiveerumisega. Ehk Miriam Nokia keskendub oma uurimistöödes sellel, kuidas hüpokampus (väike, kaarjas ajuosa, mis asub sügaval aju mediaalses oimusagaras ja üks olulisemaid struktuure, mis vastutab õppimise, mälu ja ruumitaju eest) ning füsioloogilised protsessid, nagu hingamine ja füüsiline tegevus, osalevad õppimisel ja mälu kujunemisel.
Laupäeval 25.01.15 valisin sellised loengud:
Workshop: Miks TIkTok haarab endasse ning kuidas toimib AI. Kuidas saame õpetada põhikooli AI ajastu oskusi. Megumi Iwata, KM, Oulu Ülikooli haridusteaduste ja psühholoogia teaduskond, Jussi Koivisto, Code School Finland, Jari Laru, KT, kasvatusteaduste ja psühholoogia teaduskond, Oulu ülikool, Sanna Merikanto-Tolonen, KM, kasvatusteaduste ja psühholoogia teaduskond, Oulu ülikool Kati Mäkitalo, Oulu Ülikooli kasvatusteaduste ja psühholoogia teaduskonna professor,
Töötoas sai proovida praktilist masinat ja arvutit, tööriistu ja materjale, mis on loodud põhikooliealiste õpilaste tehisintellekti alaste teadmiste ja andmepädevuse arendamise toetamiseks. Pakutud rakendused on soomekeelsed, neid saab Soome õpetaja õppetöös lihtsalt kasutada, sest rakendused on tasuta, turvalised ja hõlpsasti kasutatavad. Rakenduste õppekasutust toetavad ka õppematerjalid, mis on õppetöös kasutamiseks valmis tervikud.
Tavoitamalli Pisal edu saavutamiseks – uus viis emakeele ja matemaatika õpetamiseks. Miikka Mattila, õpetaja ja sisutootja, Taagi teenused, Elina Palola, Oulu Ülikooli haridusjuht
Tavoitamalli on uus mudel, mida on Soomes piloteeritud põhikooli emakeele- ja matemaatikaõpetuses suurepäraste tulemustega: paljud õpilased on saanud oma hindeid tõsta, töörahu on paranenud, tunniaktiivsus ja eesmärgipärane töö on tõusnud ning õppijate enesehinnang on tõusnud. tugevdatud. Pisa tulemused on paranenud. Uuenduslik matemaatika õpikeskkond Taagi on matemaatika õpetamises pöördeline: Taagil on selged struktuurid, mille on kujundanud professionaalid õpilastele ja õpetajatele. Õppimisteed on kohandatud õpilase tasemele. Taagi uus õpetamismudel optimeerib õpetaja ajakasutust ja vabastab aega õpilaste individuaalseks juhendamiseks. Tavoita mudel kasutab paindlikke eesmärgitaseme rühmi ning kaasab õpilasi oma tugevuste ja arenguvajaduste väljaselgitamisse. Individuaalne diferentseerimine toetab ka madalamate sooritustega õppijaid ja tagab igaühe õiguse õppida. Samal ajal saavad andekad õpilased tiivad, kui ülespoole suunatud eristumine saab võimalikuks. Mudel on väga rakendatav erinevatele õppeainetele, õppeasutustele ja haridustasemetele.
Lisaks jälgisin pisteliselt arutelusid ja esitlusi:
Eetiline töökoormus, Sara Simberg– kui ideaalide ja võimaluste vahel on konflikt. Kas tunnete, et teie töö- või töökoha ideaalide, tööväärtuste, kutse-eetika ja tegelikkuse vahel on vastuolusid? Sa ei ole üksi, hariduse, õppe- ja teadusvaldkonnas on probleem tavaline ning eetiline töökoormus võib heaolule suurt mõju avaldada.
Elu eesmärgid, õnn ja haridus ettearvamatus maailmas. Tänapäeva noorte õnnetunnet varjutab erinevate globaalsete ja kodumaiste probleemidega kaasnev ebakindlus tuleviku ees ning paljude jaoks sõltuvus nutitelefoni rakendustest. Milline on tee edasi ja mida saavad õpetajad teha? Peaesineja Pekka Sauri, Soome praktikaprofessor, linnanõunik, kirjanik ja filosoofiadoktor.
Lisaks olid hetkel käimas kohalikud valimised ning toimusid debatid hariduse teemal, milles kohapeal õpetajad väga elavalt ja aktiivselt osalesid:
Soome õpetajad ei vaata mööda maailmas toimuvast ning olid arutelud Ukraina aitamise teemadel, sündimuse vähenemine, sõdade ajalookirjutuse muutmine jpm
Programm oli ülitihe ning palju põnevaid arutelusid ja esitlusi jäi kindlasti kuulmata/nägemata. Järgmisel aastal olen taaskord kohal.
Viimasena teen kokkuvõtte üritusel jagatud AI- paberjuhisest õpetajatele.
