Tuisk ja rohke lumesadu jõudsid ka õpilaskodu õuele. Kühveldamist ja lükkamist oli mehiselt. Nalja ja naeru samuti. Aga olime ka lahked, suuremad hanged jätsime ikkagi traktorile. Pärast said külmad näpud kuuma teega toas soojendatud. Rõõmu oli küllaga- nii lumest kui ka teadmisest, et homme on koolikaaslasel kindlasti kergem puhastatud teed mööda koolimajja jõuda. Äge.
Discos ei ole tegelikult midagi erilist. On vali muusika, lugusid mängiv DJ, hämar ruum, värvilised valgusvihud, esimesed arglikud tantsusammud… Küll aga oli eriline temaatiline discokontsert, mis ühel harilikul neljapäevasel õhtul koolis aset leidis. Nimelt kõik kõlanud lood olid eranditult Eurovisioonil osalenud lood ning diskor esitas neist kolm lugu live´is, saatjaks ainult aimatav muusika arvutist. Uurisin meie õpilaselt Berdilt, selle peo ellukutsujalt, DJ´lt ja artistilt, kuidas ja miks ja kas:
1 Kuidas tuli mõte korraldada Eurovisiooniteemaline tantsuõhtu?
Idee sündis jutuajamiset öökasvataja Marikaga. Vürtsi lisamiseks tuli huvijuhil Anikal idee peolised kadri- ja mardipäeva kostüümidesse riietada.
2 Kas midagi oli korraldamise juures ka rasket?
Playlisti koostamine oli probleem. Keeruline oli valida, millist lugu võtta, millist jätta, häid lugusid on niiiii palju. Ette jäigi umbes veerand nimekirjast mängimata.
3 Kas oled varem suuremale publikule laulnud?
Praegu ei meenu, et oleksin niimoodi esinenud.
4 Kas jäid toimunuga rahule?
Jah, jäin rahule. Hea meel oli, et tehnika ja nett toimisid. Et lauldud lugudest sooviti ühe kordamist ja et paljud tantsisid.
5 Kas korraldaksid sarnast üritust veel?
Ikka.
Paremkäsi
Kui Bert valmistus etteasteks põhjalikult ja kaua, vahel kajas õpilaskodu ja selle sisehoov tema lauluproovist, siis ekspromt debüüdi lauljana tegi Egon. Esitusstiil ja loovalik lubaks arvata, et ehk on just siit sirgumas järgmine Tõnu Trubetsky.
Kuigi soovijaid oli veel mitmeid, enam sellesse õhtusse rohkem esinejaid ei mahtunud. Küll aga hakkas idanemas järgmise peo plaan, millest võiks võrsuda lausa SoovilugudeDiscoKontsertKaraokeõhtu. On, mida põnevusega oodata.
Kooliaasta on õpilaskodus alanud nagu ikka- paraja tohuvapohuga. Kes kellega toakaaslaseks saab, kuhu ja kuidas oma asjad seada, kas toa paigutus on ikka elanikele parim, harjuda koolirütmi, kodukorra ning varajase ärkamisega. See kõik on nüüdseks laabunud ja paika loksunud nagu lõpuks igal aastal ikka.
Mänguhoos on kõige toredam taaskohtuda sõpradega ja õppida tundma oma uusi koolikaaslaseid. Kasvataja Larissa eestvedamisel sai kahe õpilaskodurühma ühine tutvumisõhtu teoks. Kärarikkad ja lustlikud mängud panid kaaslastega seltsima, silmad särama ja peidetud üllatused õhinal tegutsema. Pärast oli magus koogitükk ja kuum tee heaks kosutuseks.
Mõnikord saab vana asi uues kuues hoopis teise otstarbe. Nii juhtus õpilaskodu väikese võimlemissaaliga, millest sai avatud ruumiga mängutuba. Koolimajas ja õpilaskodus ringi vaadates, leidus ägedaid seisma jäänud asju, millega sai saali sisustada ning neilegi uue võimaluse anda. Aga ei pääsenud ka päris uutest asjadest. Tuligi selline tore uue-vana kombo. Mängutoas saab nüüd kodukinoseansse korraldada, kiikuda, lauamänge mängida, palli loopida, teha mida iganes mõte toredat väljamõelda suudab. Või olla lihtsalt üks mõnus koosolemise koht, nagu noored ise arvavad.
